TTR on müügis (update 18.12.22 - MÜÜDUD).
UPDATE 18. detsember 2022: üleeile käidi vaatamas, tegime ausa talvekäivituse > 6-7 vändalööki ja - 6 kraadise külmaga (tsikkel seisis külmas garaazis) käivitus korrektselt. Ning täna tuldi ja viidi minema. Kahju, muidugi on kahju, aga mis teha. Life goes on. Allpool jutt, miks ma ta müüki panin.
***
Miks nii? Jah, see on raske otsus, arvestades, kui palju raha, aega ning südamesoojust ma olen temasse investeerinud. Kuulutus.
Peamine ning ka ainus põhjus tegelikult on puhas ratsionaalsus. Võtan arvesse, et:
peatselt saan kätte uue Tenere World Raidi (kaherattaline 1);
mul seisab ootel vana Tenere (1989a XT600Z 3AJ), mille ma ju samuti mäletatavasti Rootsist tõin (kaherattaline 2);
talvekorterisse on ära paigutatud Vespa 300 GTS Super Notte (kaherattaline 3);
mul on mõni jalgratas (kaherattalised 3-4-5 ehk gravel-mnt-mtb);
ning eelnevale lisaks on siis kõnealune TT600R (kaherattaline nr 6);
kaks (hobi) autot;
ning (taastatud) traktor T25a!
Seda kõike oleks lihtsalt liiga palju. Ükskõik, kuidas ma seda endale ka põhjendada ei üritaks. Lihtsalt ei jõua kõiki vääriliselt kasutada.
Lisaks andis tõuke järgnev:
Mul oli ühe härrasmehega kevadel jutt vana Tenere taastamisest. Ma ei tea, kas ta soovib, et tema nimi avaldatakse… seni ei avalda. Igaljuhul on tegemist mehega, kes on võimeline tegema vanast käkist kunstiteose. Kuna meil jäi kokkulepe, et helistan talle vastu talve, siis seda ka tegin. Arutasime pikalt. Muuhulgas ka seda, et vahepeal on kohale jõudnud peale jaheda talve ka veel jahedam majanduslangus. Iga vähegi mõistlik inimene kaalub põhjalikult, et kui mõistlik on sellises keskkonnas kulukaid projekte alustada. Nii ka mina. Majanduse seisukord ja väljavaated aitasid mul kindlasti TTR’i müügiotsust omas peas vormistada. Kui keskkond oleks hea, siis ma TTR’i müüki ei oleks pannud. Aga praegu tundub mõistlik vabastada hulk eurosid TTR’i alt ning asetada need sujuvalt Tenere projekti.
Ühesõnaga too meistrimees veenis mind ära. Kui ma päris aus olen, siis eks ma seda kuulda soovisin ka. Sest see vana Tenere on olnud mulle algusest peale hingelähedane. Tema ajalugu, välimus ja olemus on lihtsalt väga sümpaatsed.
Viisin oma vana Tenere tema juurde ning alustasime tasapisi. Põhilise teeb tema, mina aitan siin-seal juppide otsimisega. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Kui tuleb, siis lähen Marokosse siiski selle tsikliga, mis sinna kuulub.
Pealegi - siis on mul midagi kollektsioonisarnast: 35 aastat vahet, aga sisuliselt kaks sama mudelit - uus ja vana Tenere.
Ja seepärast peab TTR kahjuks minema ning leidma uue kodu. Loomulikult on kahju - eriti arvestades, mis ma temasse investeerinud olen. Aga need tunnid temaga sõitmist olid ka midagi väärt. Elu läheb aga edasi.
Vana, 1989a Tenere taastamisprotsess. Ei rohkem ega vähem, kui viimse detailini.
Selliseks pean ma ta saama.
Üks neist peab minema. Ja see on see parempoolne.
