TT600R - esimene käivitus kodus
Kuigi mul on selge plaan - enne ma näppima ei lähe, kui mehaanik tsikli täielikult üle vaatab, siis täna 15. juuni õhtupoolikul ei pidanud vastu.
Ma polnud TTR’i pärast Rootsist toomist käivitanud. Väike kartus oli hinges, mis seal salata. Netist võib lugeda hirmujutte. Sandraidersi korraldaja ütles: “TTR is an excellent bike, but you have to have a strong leg!”
Aga ajasin ta kuuri alt välja ja tulemus on siin:
Ehk nagu näha - käivitub ilusti.
Minu kogemuse põhjal on olemas kahte tüüpi tsikleid: need, mis käivituvad ja need, mis ei käivitu. Näiteks mul IZ Planeta 5 käivitus ainult siis, kui tal oli tuju. 80% ajast õnneks oli tuju. Aga 20% ei olnud. Ei olnud vahet, kas soojalt või külmalt. Aga näiteks Minsk 125 - sellega mulle meeldis külapoistele demonstreerida - nõksutasin vända alla, nii, et mootoril jäi teha üks ring - ning lõin läima. Käivitus alati.
Igaks juhuks panin jalga omad nn sõjaväe saapad (mis on piisavalt paksu tallaga).
Aga käivitamine on lihtne - nõksutan vända alla põhja (vaikselt) ning kui üles tulles kuulen klikki, siis järelikult on kompressioon tagatud ning virutan tugevalt põhjani välja. Ja siis käib. Külmalt toorest, soojalt mitte. Isegi leigelt ka mitte. Lihtne.
Ja veel - korra sain tunda ka tagasilööki. See polnud üldse nii hirmus, kui räägitakse. Tagasilööki (ma arvan), et kogeb kõige tõenäolisemalt siis, kui tsikkel on soe ning paned “süüte sisse” ja üritad vändaga vaikselt allapoole vajutades vänta põhja saada. Et siis üles tulles käima lüüa. Kui vaikselt alla vajutades mootor siiski pea, et käivitub (aga tglt mitte), siis ongi tagasilöök platsis.
Nii.
Raam (kiige) lahti.
Kuna ta juba käivitus, siis vaatasin edasi. Rootsis proovisõitu tehes, kiskus gaasi andes jubedalt paremale. Väga vastik tunne oli. Kiigelaagrid läbi või lahti. Ma isegi ei tea, kas ka läbi, kuid lahti oli küll. Keerasin kinni. Lisaks oli mootori juures veel paar polti lahti. Kõik, mida nägin, keerasin kinni.
Amordid.
Võtsin ette manuali ning lugesin amortide kohta. Tegelt on kõik lihtne. Nagu jalgrattal. Reguleerida saab kolme asja: pre-load, damping ja rebound. Ma ei tea… minu arvates need asjad töötasid. Pre-loadi praegu ei hakanud näppima, kuna sellele ei saa ligi ja las seda teeb mehaanik, kuid rebound ja damping - neid näppisin ja sain (enda arvates) vahest aru küll.
Kokkuvõte: tuju läks oluliselt paremaks. Tundub, et sel rattal on potentsiaali.
Peale Jaanipäeva vaatab ta üle Erki Kahro (pro-krossimees ja igatepidi ülimuhe sell, keda oleme rattapoega toetanud) isiklik mehhaanik ning siis saab loodetavasti minna ülevaatusele (enne ei hakka proovimagi) ning ehk lõpuks ka sõitma.
Kuigi…. kui aus olla, siis täna tegin Viimsi kruusateedel ca 5 km tiiru. Teise või kolmanda käiguga liputab kenasti kruusal saba (rehvid kulunud ka). Jaak küsis, et noh kaks sõna iseloomustuseks.
Vastus: fun & scary.
