Saatsime tsiklid Aafrikasse ära

Jah, Aafrikasse on väike flex. Tegelikult läbi Lyoni Marokosse. See viimane on peaaegu nagu Lõuna-Euroopa. Isegi Euroopa reisikindlustus kehtib seal. Maroko eristub muust Aafrikast tugevasti Berberi, Araabia ja Euroopa kultuurimõjude poolest.

Sandraidersil on nn pickup asukohad, kust nad rattad üles korjavad, kõik dokumendid vormistavad (Maroko pole EU ja formaalsusi seega jagub) ja Agadiri viivad. Eestit seal loomulikult polnud ning seetõttu pidime tsiklid toimetama kuhugi kohale. Sulev valis Lyon’i, kuna sealt pealevõtt oli meie transpordipartnerile ehk DSV’le hästi sobiv. DSV’l on seal terminal, kus tsiklid saavad rahus oodata organisaatorite saabumist ja pealekorjamist.

Kokku sõidavad treileris meie tsiklid 5300 km sinna, siis ca 1700 km rallit ja hiljem tagasi.

Oma mugavas maailmas kujutasin ette et paneme 10-15 minutiga tsiklid raamile (nagu oma järelkärule) läheme oma asjadega edasi tegelema. Agas nagu ikka — it’s complicated. Esiteks saime valed raamid. Tänavatsikkel on 0,3 meetrit madalam kui meie adventure tsiklid. Esimesed raamid olid liiga väikesed. Toodi uued. Pakkisime oma tsiklid peale, aga siis selgus et need olid jälle liiga kõrged. Napilt aitas siiski need madalamaks timmida, Sulevi Tenere esiklaasi ja minu raami vahele jäi umbes 9 mm. Kokku läks meil üle kahe tunni mõõtmise ja pakkimise peale.

Tänavarataste raamidesse adventure tsiklid ei mahu!

Logistikas õhku ei veeta. Iga cm3 on arvel.

See kõrgus polnud õige, ei mahu treilerisse. Pidime madalamaks tegema.

Omaette “romantika” on see standardiseeritud metallkast. Selle asemel et näiteks Tööriistamarketist osta mingi 85 l kast, pidime organisaatoritelt ostma standard kasti. Arusaadav, need sõidavad meiega 7 ööpäeva kaasa ja saatvasse veoautosse hea pakkida. Eestist saatsime selle kastiga teele kõik peale käsipagasi, mille 24dal aprillil lennukisse kaasa võtame. Varuosad, riided, saapad, kaitsmed jne. Etappidel on vähem sees, vaid varuosad, vahetuspesu ja vabaajariided. Miks 3 kasti? Soomest tuleb meiega koos sõitma Tero. Tema rendib tsikli organisaatoritelt. Nimelt Tero tsikkel jooksis kokku napilt kaks nädalat tagasi ja kuna tegemist on samuti vana tsikliga, siis parandada enam ei jõudnud, saadab ta Marokosse vaid oma varustuse.

Kast meenutab Dakar’i “Malle Moto” kasti. Lugejale pole kindlasti üllatuseks, et Dakari kõige rajumaks alamkategooriaks on kategooria "Original by Motul" (varem kandis nime "Malle Moto"). Selles klassis võistlejatel oli lubatud kaasa võtta üksainus pagasiühik ehk "malle", mis on prantsuskeelne termin kasti või pagasiruumi kohta. See omakorda viitab et mootorrattad ja quadid võistlevad ilma igasuguse välise abita.

Loodame, et DSV, Sandraidersi ja Jumala abiga jõuavad tsiklid ja kastid Agadiri!

Erilised tänud Veiko Artel’ile, kes meid DSV-s aitas!

Previous
Previous

Mis varuosad ma kaasa võtsin

Next
Next

Mõtteid tsikli kleebise teemadel